Eile oli Tallinnas udune ja karge päev. Kõndisin kodust kepsakalt välja ja tulin sama kiiresti tuppa tagasi, sest nii külm oli. Kergem kleit jääb nüüd kappi kevadet ootama, mis siis, et seda kroonisid soe kampsun ja kasukas.
Kraamisin garderoobist välja oma villase seeliku ja jaki, pakkisin end taas kasukasse ja läksin vanalinna uitama. Mul on juba mõnda aega olnud tuline tahtmine minna Tallinnas, Suur-Karja 2 asuvasse confiserie`sse Friida ja sellise külma ilmaga kulus tass kohvi ära.
Confiserie Friida meenutab mulle Saksamaal asuvaid poekesi ja kohvikuid. Ja Saksamaad armastan ma nii väga, et tahan sinna alati tagasi minna. Tassike kohvi mõjus mulle nii, et mu väike süda sulas nagu lumepall praeahjus ja udu, mis Tallinnat valitses muutus muinasjutuks.
Lisaks kohvile pakutakse seal ka kõikvõimalikke teesid. Viimati ostsin ma mõned aastad tagasi Pariisist endale kaasa Kusmi teed. Nüüd on suur valik ka Friidas. Kohvi kõrvale sulasid mul suus kolm pralineed ja mulle tundus, et kõiki neid magusaid asju, mida poes pakutakse, on mul ühtäkki väga vaja. Praegu näksin hommikukohvi kõrvale Friidast leitud Amedei valget pistaatsia pähklitega šokolaadi ja mind ootab veel purgike Lauensteini vanilje trühvlikreemi ... Ja millised marmelaadid seal olid! Viivad keele alla.
Otsisin koju jõudes üles Confiserie Friida Facebooki lehe ja vajutasin Like nupule. Vaata lisa ka nende FB lehelt. Mina olen igatahes vaimustuses ja võrgutatud! Kui oled Tallinnast või plaanid pealinna põigata, jaluta sellest poekesest läbi ning joo kindlasti teed või kohvi, mida nad pakuvad. Hoiatan, et pralineedest sul pääsu pole. Nii magus tekst tuli - aga nõnda võib juhtuda, kui alustad hommikut liiga suure koguse šokolaadiga ... Ise olen süüdi.
No comments
Post a Comment